Terra preta

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Sylt2.png Söl'ring


Ain maaketi Terra Preta: Kompost me Öört en Holt-Kööl

Terra preta (portugiisk fuar Suurt Öört) uk bikeent üs Terra preta de índio („suurt Indiaaneröört“) jit en Aart fan anthropogeeni Öört, wat fuaral iin ön't Amazoonasbeken fünen uur ken. Terra Preta es en Referensaart fuar Öört, wat muar Frücht bringt, aurdat di Mensken diar wat ön maaket haa (Pretic Anthrosol).

Terra preta es fuaral fan Holt- en Plaantenkööl, Skit (uk fan Mensken), Mjuks en Kompost, Toonsteken sa üs of en tö uk Knaaken en Feskbiin töhopseet.

Hur Terra Preta fan kumt

Ön di Troopen es't mal wārem, en da ken dit Weđer di Organismen dit Miist gur önsteken fo of ofbech. Wan leenger nönt ön di Öört maaket waar, da es dit üttauet, wat niari kür. Di Öört es da en Ferralsool, hur fuar't Olermiist Kaolinit, Aluminiumoxid en Iirsenoxid benen sen.
Stofi tö niari sen fuar't Miist forswünen, en wan diar jen wat iinbring wel, da ken di Öört dit ek gur hual.
Aur di hoog Temperatuuren uur waker ofbecht en mineralisiaret, wat orgānisk es.

Fan Eesken, Biomasi, Kökenskramel, Kööl, Köölstof fan Jöl Knaakenbiin en Skit uur me di Jaaren Terra preta. Di litj Organismen en Diirtern bech dit temelk of, stabilisiari dit en nem dit me dial iin ön di Öört (Bioturbatsjoon). Sa ken di forbeeterti Öört bit tö 2 m stark uur (Öörthorizont).

Dit Nöörigst fuar Terra preta es Plaantenkööl, aurdat des bluat lungsem ofbecht uur ken (Ombi 2.000 Jaaren), en des maaket di Öört stabiil. Fuar Terra preta sen man uk Niaring en Mikroorganismen nöörig.

Senerligs

Terra preta ken aur di Maaten gur Niarstofi āpnem en hual. Bi Stikstof sen dit 17 t/ha, bi Phosphor 13 t/ha. Des es fjuur maal sa fuul üs wan en Ferralsoolöört (Se uk boowen) ek biaarbert uuren es.[1] Fan salev heer Terra Preta al 250 t/ha orgānisk Köölstof en 50 t/ha Plaantenkööl, en des es trii- bit soowentig maal muar üs bi Ferralsooli, wat trinjom lii.[2]

Jüst ön di Troopen es uk nöörig, dat di Terra preta dit Weeter gur hual ken. Diarbi help fuaral di Plaantenkööl en di Toonsteken, hurfuar em gur Plaantifaten fan Stiintjüch önsteken haui of fan di Boskhaker grinj let ken.

Diarom es des Öört uk aur di Maaten gur diarfuar, wan em ön di Troopen Buererii maaki wel.
Dit gelt man uk jir, wan dit me di Kliimawanel sa fiiđer giar.

Di Plaantenkööl iin ön Terra preta heer uk jit masi Plaats fuar Mikroorganismen. Diarom lefet des Aart fan Öört rocht lung söner Help fiiđer.

Fraagen en Swaaren om Terra preta

Terra-Preta-Plaantenkööl-Projekt ön di Sön ön Tübingen

Dit jest Lop waar des Aart fan Öört al fan Anthropoloogen en Geogrāphen biskrewen, en des wiar 1871 en 1903. Di Ütfinjers haa ön di Meren fan't 20. Jaarhönert bigent en luki wat naier eeđer Terra preta. [3] Ön di leest Jaaren waar diar jit wat muar eeđer luket, en des fuaral uk ön Euroopa. [4] Em meent, dat Terra preta diarbi help ken, dat di Öört mener waker wāremer uur en di Mensken diarön inoch tö iit haa.

Ön't Amazoonasbeken ken em fan Terra preta se, hur Mensken uunet haa.

Aur di hiili Wārel jeft et olerhun Projekti, wat me Terra preta tö dön haa sa üs:

  • Climacarbo[5]
  • Terra BoGa[6]
  • Dit Ithaka Institut.[7]

Taachten om Plaantenkööl

Em wel hol Terra preta maaki, man em mut diarbi aurlii, hur di Plaantenkööl fan kumt. Em ken ek gur altert Boomer en Bosken forkööli, en di litjer Plaantensteken, sa üs di bi di Bāricht aur sen, uur fuaral fuar Biogasönlaagen nomen.

Wat em fuar di Öört nemt, dit heer em ek muar fuar di Energiimaskiinen, man wan di Öört nönt docht, da wukset uk nönt.

Plaantenkööl maaki

Plaantenkööl ken em üs Holt-Grilkööl koopi, man diar weet em ek, wat diarbenen es. Wan em seeker wiis wel, dat em Bio-Plaantenkööl fair, da skel em dit salev maaki.
Jir weegi hok Skeltern, hur'ling en Ahorn-Bosk iin ön en iinfachi Guart-Aurn forköölet uur ken.


Hat jeft uk senerlig Giraaten, sa üs di Kon-Tiki[8], en Aart fan Traachter me Önslüt fuar Weeter, en da jeft et jit Giraaten fuar Pyrolyysi, man dit es da en bet jüür fuar di ain Guart.

Futnooten

  1. Glaser et al. (2003) Organic Chemistry Studies on Amazonian Dark Earths. In: Lehmann, J., Kern, D., Glaser, B., Woods, W. (Hg.): Amazonian Dark Earths: Origin, Properties, and Management. Dordrecht, The Netherlands: Kluwer, S. 227–241 ISBN 978-1402018398
  2. Bruno Glaser, Ludwig Haumaier, Georg Guggenberger, Wolfgang Zech: The 'Terra Preta' phenomenon: a model for sustainable agriculture in the humid tropics. In: Naturwissenschaften. 88, Nr. 1, Januar 2001, S. 37–41. ISSN 0028-1042. doi:10.1007/s001140000193.
  3. Eije Erich Pabst: Terra preta. Ein Beitrag zur Genese-Diskussion auf der Basis von Geländearbeiten bei Tupi-Völkern Amazoniens. Kassel 1993: S. 15.
  4. "Wundererde" im Test in Zeit-Online 49/2001
  5. Climacarbo
  6. Projekt BoGa der Freien Universität Berlin
  7. Ithaka Institut
  8. Kon-Tiki - Die-Demokratisierung der Pflanzenkohle-Produktion (Ithaka-Instituut)
Diheer artiikel luanet det leesen.
Didiar artiikel as di 1. Oktuuber 2018 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 70 faan.